Ajalugu
PDF

Eesti Spordiselts Kalev on alati au sees pidanud spordiajalugu ning annab endast parima selle vääriliseks jäädvustamiseks.

KIRJASTUSTEGEVUS

  • Kalev. Läbi sajandi. I osa / 1900 - 1944 - 2001.aasta
  • Kalev. Läbi sajandi. II osa / 1944 - 2001 - 2001.aasta
  • Kalev. Läbi sajandi. III osa / treenerid - 2004.aasta
  • Kalev. Läbi sajandi. IV osa / võimlemine - 2004. aasta
  • Kalev. Läbi sajandi. V osa / persoonid - 2006. aasta

TRÜKISED LÄHIAJALOOST

  • Trükis "Kalevi tänapäev" eesti ja inglise keeles - 2004. aasta

INFO- ja VÄIKETRÜKISED

  • Ajaleht "Kalevlane" 2x aastas - 2004.-2006. aasta
  • Ajalugu käsitlevad artiklid võistluste infotrükistes ja juhendites - pidevalt

NÄITUSED

  • Spordifotode konkurss - 2005. aasta
  • Kalev aastatel 2001-2006 - 2006. aasta
  • Kalevi kunstniku Tiina Randoja isikunäitus - 2005. aasta
  • Arhitektuurinäitus Kalevi spordibaaside arengust - 2006. aasta

KALEVI AJALOOPÄEVAD

  • Kalev ja korvpall - 2004. a
  • Kalev ja kergejõustik - 2005. a
  • Joann Lõssov ja Jaroslav Dudkin Kalevi korvpallis - 2006.a.
  • 15 aastat Kalevi Veteranide Ühendust - 2007.
  • Auto-mootorrattasport Kalevis - 2008.a.
  • 40 aastat Kalevi võrkpallurite suurvõidust - 2008.a.

Kronoloogia

  • Alljärgnevalt leiate mõned huvitavamad seigad Kalevi ajaloost:
PDF
1901-1960

1901
24. mail peab Jalgrattasõitjate Selts (JSS) "Kalev" asutamiskoosoleku ja võtab uute liikmete hulgas vastu ka Konstantin Pätsi. Esimeheks on algaastail advokaat Ferdinand Karlson, aseesimeheks Konstantin Päts. Eesmärgiks seatakse eestlaste liitmine ühtseks rahvustervikuks, vastuastumine tsaarivõimu venestuspoliitikale. Korraldatakse sõnalis-muusikalise kavaga seotud perekonna- ja peoõhtuid, peetakse silmaringi laiendavaid koosolekuid. Tegeldakse jalgratta ja uisutamisega.

 

1904-1905
"Kalevit" juhib Roman Jürgens.

1905
24. novembril loobutakse juhatuse liikme Mihkel Martna ettepanekul koosoleku protokolli kirjutamisest vene keeles.
Esimeheks valitakse taas Ferdinand Karlson.

1907-1908
"Kalevi" esimeheks valitakse silmaarst Friedrich Karl Akel. Lisaks jalgrattaspordile otsustatakse hakata harrastama ka tennist.

1909-1911
Esimeheks valitakse Karl Saral.
1909. a. 22. veebruaril moodustavad 7 "Kalevi" liiget "Estonia" teatrimaja ehitamiseks osaühistu. Sügisel korraldatakse Leopold Tõnsoni eestvedamisel "esimesed omavahelised võistlused kivitõukamises, kettaviskes, kõrguse ja kauguse hüppamises", millega pannakse alus kergejõustikuharrastamisele Tallinnas.
1901.-1911. a. pannakse alus kergejõustiku, ujumise, jalgpalli ja sõudmise harrastamisele.

1911-1913
"Kalevit" juhib Leopold Tõnson.
1911. a. alustatakse tennisemängu viljelemist. Renditakse Harjuoru väljakud. Pannakse alus jalgpallile.
1912. a. 27. mail õnnistatakse sisse praeguse "Kalevi" jahtklubi asukohal Pirital "Kalevi" maja.
Saavutatakse esimene sportlik edu. Oskar Kaplur tuleb Euroopa meistriks kreeka-rooma maadluses.
1913. a. 27. mail moodustatakse jalgrattaseltsist Eestimaa Spordi Selts "Kalev".

1914-1915
Esimeheks valitakse Oskar Amberg.

1916
Esimeheks valitakse Gustav Laanekõrb.

1917
Esimeheks valitakse Arnold Jürgens.
Moodustatakse Rakvere "Kalev".

1918
Aprillis arreteeritakse sakslaste poolt ja lastakse Helsingis maha "Kalevi" esimees Arnold Jürgens.
1918-1919. a. juhib "Kalevi" tegevust Leopold Tõnson. 16. detsembril toimub "Estonias" Kalevi Maleva asutamiskoosolek, mille eestvedajaks on Leopold Tõnson.

1919
"Kalev" ehitab Pirita jõele 25m ujula. Moodustatakse seltsi veespordiosakond.
Kalevlaste initsiatiivil koguneb esimene Eesti Spordi Kongress.
Abergi seltsi tegevust jätkab Tartu Spordiselts "Kalev".

1920-1921
"Kalevit" juhib Ado Anderkopp.
Antverpeni Olümpiamängudelt toob kuldmedali tõstespordis Alfred Neuland.

1921-1922
Esimeheks valitakse Leopold Tõnson.
Toimuvad esimesed maailmameistrivõistlused tõstmises "Estonia" kontserdisaalis, kust Eesti ja "Kalev" saavad kolm maailmameistrit: Alfred Neuland, Harald Tammer, Saul Hallop.

1923
Ehitatakse Eesti esimene normaalmõõtmetes staadion - Kadrioru staadion, L. Tõnsoni juhendamisel.
Esimeheks valitakse Juhan Tõrvand.

1924-1928
"Kalevit" juhib Leopold Tõnson.
Ernst Idla juhendamisel tegevust alustanud nais- ja meesvõimlemisrühmade baasil kujuneb ajapikku Idla Võimlemisinstituut.
Alfred Neuland võidab olümpiahõbeda tõstmises Pariisis.

1926
Luuakse majanduslikult iseseisev "Kalevi" Tenniseklubi.

1928
Osvald Käpp naaseb koju maadluskullaga maadluses Amsterdamist.

1929-1936
"Kalevit" juhib kindralmajor Juhan Tõrvand, kes koos abimeeste Bernhard Abramsi ja Robert Tohveriga seavad põhieesmärgiks seltsi majandusliku baasi ja sportliku positsiooni parandamise.
1930-ndatel aastatel on "Kalev" 8 alaliidu liige (17-18 spordiala).

1936-1940
"Kalevit" juhib Ado Anderkopp.

1938
Euroopa meistriteks tulevad Aleksander Kreek kuulitõukes ja Johannes Kotkas klassikalises maadluses.

1939
Johannes Kotkas tuleb teistkordselt Euroopa meistriks.

1940
2. oktoobril likvideerib nõukogude võim Tallinna "Kalevi" ja "Dünamo" võtab "Kalevi" Gonsiori tn. kodu ja vara enda valdusse.

1941-1944
"Kalevit" juhib Eduard Kõppo.

1944
4. jaanuaril moodustatakse Moskvas Eesti NSV A/Ü Kesknõukogu presiidiumi koosolekul "Kalev"- ENSV Ametiühingute Spordiselts "Kalev".
24. septembril alustab tööd "Kalevi" Kesknõukogu. Kesknõukogu asukohaks saab Tõnismäel asuv töölisvõimla Pärnu mnt. 41.
1944.-1952. a. on esimeheks Lembit Lüüs.

1946
Toimub VSÜ "Kalevi" vabariiklik kongress. Esimeheks valitakse Lembit Lüüs.

1947
Avatakse "Kalevi" Tallinna Linnanõukogu juures esimene laste spordikool.

1948
Valmivad tenniseväljakud ja klubihoone Suvorovi pst., Tõnismäel kesknõukogu hoone juures avatakse mängude staadion. Asutatakse TPI spordiklubi.
Toimub VSÜ "Kalevi" kongress. Esimeheks valitakse Lembit Lüüs.
Avatakse Pirita Jahtklubi.

1949
TRÜ Spordiklubi juures alustab tegevust laste spordikool.
Luuakse "Kalevi" Tallinna Tenniseklubi.

1952
15.-16.detsembril toimuv "Kalevi" konverents valib esimeheks Eli Kaldma.
Paul Keres võidab maleolümpial esimese kulla.

1953
August Englas tuleb maailmameistriks klassikalises maadluses.

1954
Tartu "Kalevi" Jahtklubi juurde asutatakse veemotosektsioon.
Paul Keres võidab maleolümpial kulla. 25.-26.detsember toimub "Kalevi" konverents, kus võetakse vastu uus põhikiri ja esimeheks valitakse Roland Lään.
August Englas tuleb maailmameistriks vabamaadluses

1955
12. juuli avatakse Komsomoli-nimeline staadion.

1956
Viljandis toimub laste spordikoolide õpilaste esimene suvelaager.
Riias pannakse alus traditsioonilisele "Daugava" - "Žalgiris" - "Kalev" kokkutulekule.
Paul Keres võidab maleolümpial kulla.

1957
29.-30. märtsini toimub "Kalevi" kongress. Esimeheks valitakse Johannes Nittim.
1957-1977.a. juhib "Kalevit" Johannes Nittim. 70% ENSV koondvõistkondade liikmetest on kalevlased. Toimub I kõrgkoolide spartakiaad.
Tallinnas toimuvad esimesed "Kalevi" ja TUL-i (Soome Töölisspordiliit) sõpruskohtumised korvpallis, maadluses ja iluvõimlemises.

1958
21. septembril valmib kesktennisestaadioni esimene järk - 16 väljakut ja klubihoone.
Tartus valmib TRÜ staadion, kus viiakse läbi TRÜ ja Helsingi Ülikooli esimene kergejõustikukohtumine.
Paul Keres võidab maleolümpial kulla.

1959
"Kaleviga" liidetakse Spartaki ENSV organisatsioon.
Luuakse "Kalevi" Tallinna Spordikombinaat spordibaaside paremaks juhtimiseks.
Kloostrimetsas peetakse "Kalevi" esimene suursõit.
Maailmameistriteks korvpallis NL naiskonnas tulevad Mai-Maret Višnjova-Otsa ja Ene Jaanson-Kitsing.
Parimaks sportlaseks valitakse Paul Keres.

1960
20.-21.aprillini toimub VO "Kalevi" konverents, kus valitakse esimeheks taas Johannes Nittim.
Valmib Kääriku staadion.
Paul Keres võidab maleolümpial juba 5. kulla.

PDF
1961-2008

1961
Valmib Pärnu "Kalevi" siseujula.

1962
Toimub "Kalevi" konverents. Esimeheks valitakse Johannes Nittim.
24. novembril toimub "Kalevi" Spordihalli avamine.
Asutatakse "Kalevi" Vabariiklik Tenniseklubi.
Paul Keres võidab maleolümpial kulla.

1963
Toimub I "Kalevi" velotuur.

1964
4. jaanuaril saavad esimesed "Kalevi" liikmed auliikme märgid (20. a. VSÜ "Kalevit").
23.-24. aprill toimub "Kalevi" konverents.
Innsbrucki taliolümpialt toob kulla Ants Antson.
Paul Keres võidab maleolümpial kulla.
Valve Kaasik-Lüütsepp tuleb maailmameistriks korvpallis NL naiskonnas.

1965
Avatakse "Kalevi" siseujula.
Luuakse "Kalevi" Tallinna ujumiskool.
Avatakse TPI staadion.

1966
19.-20. aprillini toimub "Kalevi" konverents. Esimeheks valitakse Johannes Nittim.

1967
Viljandis avatakse "Kalevi" Vabariiklik Õppespordibaas.
Jaak Lipso ja Priit Tomson tulevad maailmameistriks NL korvpallimeeskonna koosseisus.

1969
30. jaanuaril toimub "Kalevi" konverents. Esimeheks valitakse J. Nittim.
21. juunil avatakse Pirita Velodroom.

1970
Tartus toimuvad esimesed Hubert Pärnakivi auhinnavõistlused.
Avatakse Kääriku Spordihoone.
Püstitatakse esimene kilehall Tartus TRÜ kergejõustiklaste jaoks.
Valmib tsemenditehase "Punane Kunda" staadion.
19. augustil 14.00 heisatakse alpinistide poolt NSVL kõrgeimale (7495 m) mäetipule - Kommunismi mäetipule Eesti NSV ja "Kalevi" lipp V.I. Lenini 100. sünniaastapäeva ja Eesti NSV 30. aastapäeva tähistamiseks.

1971
Valgas viiakse läbi esimene "Kalevi" rajoonide spartakiaad, kus on kavas 7 ala.
Reiul, Sindi ja Pärnu vahel, toimub esimene spordiperekondade kokkutulek.
TPI saab 1500m² pindalaga kilehalli.
Toimub "Kalevi" ühiskondlike instruktorite II konverents. "Kalev" pälvib edukaima spordiühingu tiitli ENSV Spordikomiteelt täiskasvanute, noorte ja juunioride meistrivõistluste põhjal.

1972
Valmib Kohtla-Järve Põlevkivikombinaadi tehisjääga hokistaadion ettevõtte konstruktoribüroos tehtud projekti järgi.
Tallinna "Kalevi" siseujula 1000m² veepinnale lisandub bassein (12,5 x 3,8m) laste algõpetuse läbiviimiseks.
Kesknõukogu juures alustab tööd sportlaste meditsiinilise teenindamise sektsioon.

1973
Toimub VSÜ "Kalevi" konverents. Esimeheks valitakse Johannes Nittim.
Toimub "Kalevi" Tallinna Alpinismiklubi asutamiskoosolek.
Maailmameistriteks tulevad Ain Vilde jääpurjetamises ja Illa Raudik allveespordis.

1974
"Kalevi" kesknõukogu paneb välja rändauhinna Eesti Riikliku Merelaevanduse ujuvkoosseisu spartakiaadi võitjale.
Priit Tomson tuleb maailmameistriks NL korvpalimeeskonna koosseisus.

1975
5. juunil sureb Paul Keres.
Elbis toimub rahvusvahelise naisteaasta puhul "Kalevi" naisaktiivi esimene kokkutulek.
Sillamäel avab uksed esinduslik spordikompleks.
Tallinnas valmib TPI Spordihoone, mille olid projekteerinud "Eesti Projekti" arhitektid Raine Karbi juhtimisel.
Käiku antakse Aseri keraamikatehase tervisetsehh, "Tallinna Autovedude" ja Rakvere Autobaasi spordisaal, Rakke Lubjatehase staadion, kilehall "Kalevi" spordihalli naabruses.

1976
ENSV A/Ü Nõukogu juurde luuakse Vabariiklik Töövõimlemise ja VTK Metoodika Kabinet.
Peetakse esimesed "Kalevi" vabariiklikud meistrivõistlused VTK mitmevõistluses.

1977
Toimub VSÜ "Kalevi" konverents. Esimeheks valitakse Tõnu Murašev.
VTK ja töövõimlemise hoogustamiseks otsustatakse hakata korraldama instruktor-metoodikute iga-aastasi ülevabariigilisi konkursse.
Kohtla-Järvel viiakse läbi esimesed ülevabariigilised ujumisvõistlused kaevurite auhindadele.

1978
Luuakse "Kalevi" Tallinna Spordimeditsiini keskus.
Ujumise edendamiseks ning üleliidulise ja rahvusvahelise tasemega ujujate ettevalmistamise tagamiseks moodustatakse "Kalevi" siseujula baasil vabariiklik ujumiskeskus.
Viiakse läbi ENSV A/Ü Nõukogule otsealluvate ametiühinguorganisatsioonide I suvespartakiaad.
"Kalevi" teenetemedali saab esimesena Johannes Nittim.
Viljar Loor tuleb maailmameistriks NL võrkpallimeeskonna koosseisus.
Aleksander Zõbin tuleb maailmameistriks purjetamises NL meeskonna koosseisus.

1979
Toimub VSÜ "Kalevi" laiendatud pleenum. "Kalevist" on saanud 200 000 liikmeline organisatsioon.
Valmib Eesti Soojuselektrijaama siseujula.

1980
Toimuvad I Eesti NSV A/Ü Nõukogu karikavõistlused võrkpallis, korvpallis, lauatennises ja jalgpallis.
Valmib ajakohane tõstebaas kesknõukogu hoone naabruses.
Tallinna Kergejõustikumajal-pansionil valmib teine korrus.
Ivar Stukolkin võidab olümpiakulla ujumises.
Viljar Loor võidab olümpiakulla võrkpallis NL meeskonna koosseisus.
Mati Kuulmann tuleb maailmameistriks jääpurjetamises.
Aleksander Zõbin tuleb maailmameistriks purjetamises (meeskonnas).

1981
Jüri Poljans tuleb maailmameistriks aerutamises.

1982
Toimub VSÜ "Kalevi" vabariiklik konverents. Esimeheks valitakse Tõnu Murašev.
VSÜ "Kalev" arvatakse vastloodud üleliidulise ametiühingute spordiühingu "Trud" koosseisu koos kõikide teiste liiduvabariikide spordiühingutega. ENSV A/Ü Nõukogu presiidiumi otsusega 8.04.82.a. nimetatakse ühing üleliidulise a/ü vabatahtliku spordiühingu "Trud" Eesti Vabariiklikuks Spordiorganisatsiooniks "Kalev".
Korraldatakse esimene "Kalevi" ja "Spordilehe" ühiskonkurss "Kehakultuur igapäeva ellu", mis saab stimuleerima uute ja huvitavate rahvaspordivormide elluviimist, propageerima perekonnasporti ning ajalehe vahendusel ka paremate kogemuste levitamist.
TPedI Kehalise Kasvatuse Teaduskonna juures viiakse läbi esimesed kehakultuuriinstruktorite-metoodikute täienduskursused.
TRÜ 350-ndaks aastapäevaks valmib ülikooli avar ja ajakohane õppe- ja spordihoone.
"Kalevi" ja Eesti Raadio ühisürituse "12 terviselaupäeva" 8. aastaring tähendab 200 000 kaasalööjat üle vabariigi.
Heino Enden tuleb maailmameistriks korvpallis NL meeskonna koosseisus.
Viljar Loor tuleb maailmameistriks võrkpallis NL meeskonna koosseisus.

1984
Tiit Haagma tuleb maailmameistriks jääpurjetamises.

1985
Aini Veskiväli-Leik tuleb maailmameistriks allveespordis kahel alal.

1987
25. aprillil EVO "Kalevi" ja ESO "Jõudi" ühendamisel luuakse KSÜ "Kalev". Ühendatud pleenumil valitakse esimeheks Tõnu Murašev.
Erika Salumäe tuleb maailmameistriks trekisõidus.
Tiina Krutob tuleb maailmameistriks allveespordis.

1988
Toimub KSÜ "Kalevi" kongress. Esimeheks valitakse Tõnu Murašev.
Erika Salumäe tuleb olümpiavõitjaks trekisõidus.
Tiit Sokk tuleb olümpiavõitjaks korvpallis NL meeskonna koosseisus.

1989
Jaan Ehlvest tuleb maailmameistriks males NL meeskonna koosseisus.
Einari Talviste tuleb maailmameistriks allveespordis.

1990
11. juulil eraldub VS "Jõud" KSÜ "Kalevist" ja mõlemad jätkavad iseseisvate spordiorganisatsioonidena.

1991
Peetakse KSÜ "Kalevi" pleenum, mis otsustab moodustada KSÜ "Kalevi" baasil iseseisva Eesti Spordiseltsi "Kalev". Esimeheks valitakse Tõnu Murašev.

1992
Peetakse ESS "Kalevi" üldkogu. Esimeheks valitakse Rein-Vello Ojavere.

1993
13.-15. oktoobrini Israelis Eilatis toimuv CSIT-i (Rahvusvaheline Töölissspordi Konföderatsioon) kongress kinnitab liikmeks ESS "Kalevi".

1994
Toimub ESS "Kalevi" erakorraline üldkogu.
17. juunil Horvaatias toimuv EFCS (Euroopa Firmaspordi Föderatsioon) kongress kinnitab liikmeks ESS "Kalevi".

1995
21. septembril kirjutavad Eesti Spordiselts "Kalev", Eesti Kultuuri- ja Haridusministeerium ja Soome Töölisspordiliit (TUL) alla kolmepoolsele lepingule "Eelkooliealiste laste ja noorema kooliastme õpilaste kehalise kasvatuse metoodiliste materjalide koostamiseks, kirjastamiseks ja kasvatajate/õpetajate vastava koolitusprogrammi rakendamiseks aastatel 1995-1996."
Sõlmitakse koosööleping "Kalevi" ja Soome TUL vahel.
10.-11. veebruarini Kopenhaagenis toimuv ISCA ( Rahvusvaheline Spordi ja Kultuuri Assotsiatsioon) asutav assamblee võtab liikmeks vastu ESS "Kalevi".
6.-8. oktoobrini Barcelonas toimuv CESS-i (Euroopa Spordi ja Tervise Konföderatsioon) kinnitab liikmeks ESS "Kalevi".
Kirjutatakse alla Taani DGI ja "Kalevi" vahelisele koostöölepingule koolituse, võimlemisvahetuse ja majandusalase koosöö osas.

1996
Toimub ESS "Kalevi" üldkogu, mis kinnitab uue struktuuri ja valib esimeheks Mart Siimanni ning peasekretär-aseesimeheks Rein-Vello Ojavere.
ESS "Kalev" tähistab oma 95.aastapäeva I Kalevi Mängudega. Viiakse läbi rahvusvaheline võimlemisfestival Gymnacopia.
"Kalev", Rootsi-soomlaste Keskliit ja Soome TUL sõlmivad kolmepoolse koostöölepingu tervise-, noorte- ja veteranide spordi valdkonnas.
Sõlmitakse leping Eesti Kaitseliidu Tallinna Maleva Kalevi Malevkonnaga spordialase koostöö korraldamiseks ja selles osas vajaliku abi osutamiseks.

1997
Taasavatakse ausammas Eesti Vabadussõjas 1918-1920 langenud kalevlastele Rahumäel.

1998
14. märtsil astub ESS "Kalev" Eesti Spordi Keskliidu liikmeks.

1999
ESS "Kalevi" esimees Mart Siimann valitakse Eesti Spordi Keskliidu aseesimeheks ja Eesti Olümpiakomitee Täitevkomitee liikmeks.
ESS "Kalev" tähistab 98. aastapäeva ja autasustab 1998.a. edukamaid Tallinna Botaanikaaia palmimajas.
Luuakse Kalev-100 mängude korralduskogu. Praktiliselt alustatakse mängude ettevalmistamist.

2000
Tallinnas Kalevi Spordihallis korraldatakse noorkalevlaste kokkutulek (spordipäev). Osa võtab ligi 1000 noort.
Kristina Šmiguni sportlikud saavutused 2000. a. MK võistlustel.
Võimlemisklubi Piruett eliitvõimlemisrühm saavutab II koha MM võistlustel Soomes.
Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin võidavad Sydney OM-del judos pronksmedalid.
Jõutakse kokkuleppele Kalevi varade jagamisel Ametiühingute Keskliiduga.
Alustatakse mitme uute spordiürituste korraldamist (kindral J.Laidoneri olümpiateatejooks, noorkalevlaste kokkutulek jt).
Kehtestatakse Paul Kerese nimeline AUSA MÄNGU (Fair Play)

2001
24. mail möödub Eesti Spordiseltsi Kalev asutamisest 100 aastat.
Sünnipäeva puhul viib Kalev läbi kogu aasta vältava spordiprogrammi, millest võtab osa üle 25 000 spordiga seotud inimese.
Detsembris avatakse aadressil www.eestikalev.ee Eesti Spordiseltsi Kalev uus kodulehekülg, enamik seltsi keskuse töötajatest saab isikliku e-aadressi.

2002
19.jaanuar Jõgeval toimus koolituspäev võimlemise treeneritele, õpetajatele.
26.jaanuar Soomes toimus KALEV - TUL sõpruskohtumine kr.-rooma maadluses.
2.veebruar Jõgeval toimus naisvõimlemise salongiõhtu F.Tamme 100.sünnipäeva tähistamiseks.
9.märts Paides korraldati traditsiooniline poiste võimlemispäev 200 osavõtjale.
16.märts Toimus Eesti Spordiseltsi Kalev III korraline üldkogu, kus valiti Kalevi uus juhatus (esimees P.Kreitzberg) ning kinnitati põhilised tegevussuunad aastateks 2002-2006.
16.märts Kalevi lahtised rühmvõimlemise meistrivõistlused 480 osavõtjaga.
20.märts Otepää Vallavalitsus kinnitas oma korraldusega Madsa Puhkeküla detailplaneeringu lähteülesande
13.aprill Tartus korraldati festival ”Kauni rühiga ellu” 220 osavõtjaga.
26.aprill Toimus noorkalevlaste kokkutulek Kalevi Spordihallis. Kohtusid 11 spordikooli võistkonnad 5 spordialal.
27.aprill - 5.oktoober Toimus 28 käimisüritust, milledel osales 7877 osavõtjat.
9.mai Kalevlased (45) osalesid Sloveenia-Ungari käimisüritustel.
19.mai Nõmme Spordikeskuses toimus võimlemispall sotsiaalmajade ja päevakeskuste võimlemisrühmadele.
25.mai Nõmme Spordikeskuses toimus massvõimlemine vabas looduses.
26.mai Korraldati raskejõustikupäev Vaim ja Vägi
1.juuni Toimus Tallinna võimlemisrühmade liikumispidu Velodroomil 856 võimleja osavõtul.
10. juuni Toimusid K.Palusalu Spordikooli esivõistlused iluvõimlemises.
5.-7. juuli Jõulumäe Tervisekeskuses toimus 165 osalejaga tervisesportlaste laagripäev.
27.-28.juuli Kalevlased (39) osalesid Norra-Valldali käimispäevadel.
17.august Pärnus toimus rahvusvaheline võimlemistreenerite seminar.
17.-18.august Pärnus toimusid Kalevi võimlemispäevad.
17.-19.august Pärnus korraldati Kalevi Päevad - Pärnu 2002.
26.oktoober Haapsalus korraldati võimlemisõhtu ”Võimeldes kauniks ja terveks”. Osales 286 võimlejat.
2.-3.november Korraldati rahvusvahelised K.Palusalu mälestusvõistlused kr.-rooma maadluses. Osales 132 sportlast 11 riigist.
14.november Lõpetati rendileping osaühinguga Ujula
19.detsember Rootsi - Mihkli kirikus toimus jõulukontsert. Esines kammerkoor Flora.
 
2003
25.jaanuar Viljandi Kultuurimajas toimus daamide võimlemisõhtu 120 osavõtjaga.
19.veebruar Alustati Kalevi spordikoolide treenerite-õpetajate täienduskoolitusega. Juhatajateks TPÜ õppejõud.
21.veebruar Toimus võimlemisaktiiviga Vabariigi aastapäeva tähistamine Ajaloomuuseumis.
13.märts Toimus Kohtla-Järve Spordiseltsi Kalev üldkogu.
26.märts - 4.oktoober Tervisekäimise sarjas ”Käime koos” korraldati 25 käimisüritust 8174 osavõtjaga.
5.aprill Tallinnas toimus ”Kauni rühiga ellu” festival 367 võimleja osavõtul.
25.aprill Toimus ajaloopäev ”Leopold Tõnson 125”.
10.mai Kalevi Spordihallis korraldati raskejõustikupäev Vaim ja Vägi.
21.mai Toimus noorkalevlaste kokkutulek.
23.mai Toimus korraline volikogu koosolek.
24.mai Toimus Kalevi 102.aastapäeva tähistamine ja parimate sportlaste autasustamine Estonia talveaias.
1.juuni Toimus Tallinna võimlemispidu Pirita Velodroomil 1200 võimleja osavõtul.
12.-15.juuni 266 kalevlast osales VIII Tervisespordi olümpiaadil Belgias.
17.juuni Toimus sõpruskohtumine Soome, Venemaa, Rootsi ja Kalevi noorkergejõustiklaste vahel.
17.juuni Ilmus ajalooraamatute sarja ”Kalev.Läbi sajandi” III osa TREENERID. Tänuavaldus treeneritele, tunnustus nende tööle Kalevi sportliku palge kujundamisel.
11.-13.juuli Toimus rahvasportlaste suvelaager 229 osalejaga.
6.-10.august Osaleti judo, karate ja kr.-rooma maadluse võistkondadega CSIT-i 90.aastapäevale pühendatud mängudel Vantas.
15.-17.august Toimusid Kalevi Päevad - Pärnu 2003.
15.-17.august Toimusid Kalevi võimlemispäevad Pärnus 527 osavõtjaga.
27.september Tutvuti Keila võimlemisklubiga” Vikerkaar.”
25.oktoober Võimlemisõhtu Valgas ”Võimeldes kauniks ja terveks”. Osavõtjaid 225.
31.oktoober - 2.november Toimusid Kr.Palusalu XVI mälestusvõistlused maadluses. Osales 10 riigi 135 maadlejat. Võistluste aukülaline oli mitmekordne olümpiavõitja ja maailmameister, Venemaa duumasaadik ALEKSANDER KARELIN.
23.november Toimus rahvusvaheline rühmajuhtide seminar Tallinna Saksa Gümnaaisumis.
10.detsember Toimus rahvusvaheline ujumisvõistlus ”Kalev Open”, kus osalesid mitmed olümpiavõitjad ning Maailma ja Euroopa meistrid.
28.detsember Mustpeade Majas toimus jõulukontsert. Esinesid kammerkoor Flora ja Estonia solistid.
 
2004
28.märts Korraldati rahvusvaheline rühmvõimlemise võistlus ”Kevadtuul” 5 riigi 350 võimleja osavõtul.
17.aprill Toimus rahvusvaheline võimlemistreenerite kevadseminar 50 treenerile.
17.aprill Noorkalevlaste kokkutulekul osalesid kõrvuti spordikoolide õpilaste ka Kaitseliidu Tallinna Maleva kodutütred ja noorkotkad.
25.aprill Toimus KALEV - TUL sõpruskohtumine maadluses.
20.-24.mai Korraldati CSIT-i MV ujumises 6 riigi ujujate osavõtul.
24.mai Toimus korraline volikogu koosolek. Juhatuse koosseisust arvati välja Johannes Kert seoses minekuga tööle välismaale. Kalevi liikmeks võeti Sillamäe Spordiliit Kalev.
31.mai Tallinna Linnavalitsuse korraldusega seati Eesti Spordiseltsile Kalev hoonestusõigus Kalevi Keskstaadionile 99 aastaks.
1.juuni Pirita Velodroomil toimus Tallinna võimlemispidu 1155 noore osavõtul.
9.-14.juuni Korraldati CSIT-i MV võrkpallis. Osales 8 riigi 300 sportlast. Kalevlased saavutasid II koha.
10.juuni Toimus rahvusvaheline seminar Kalevi ja Jämsänkoski linna koostöölepingu 15.aastapäeva puhul.
28.-30.juuni Jätkus rahvusvahelise sulgpalliturniiri ”Kalev Open” traditsioon. Osalesid 12 riigi sportlased.
juuli Kalevi keskuse töötajad, seltside esimehed ja spordibaaside juhid osalesid TUL-i aastapäeva tähistamisel Oulus.
2.-4.juuli XVII Üldtantsupidu. Võimlemiskavade koostamine, õpetamine, lavastamine.
2.-4.juuli Soome Ladu laagripäevadel osales 41 kalevlast.
5.august Valmis 1,7 miljonit maksmaläinud Kalevi Keskstaadioni harjutusväljaku drenaaž
13.-14.august Pärnus toimusid Kalevi võimlemispäevad 500 osavõtjaga.
13.-15.august ToimusidKalevi Päevad - Pärnu 2004.
18. august Sõlmiti koostööleping Eesti Spordiseltsi Kalev ja OÜ Grenster vahel siseujula rekonstrueerimiseks.
20.august Tallinnas korraldati seminar ”Idla tagasi koju”. Osales 40 treenerit.
25.september Tutvuti võimlemisklubi ”Piruett” tegevusega.
8.-9.oktoober III Kalevi Mängude võimlemiskavade õpetamise seminarid Tartus ja Tallinnas. Osales 200 õpetajat, treenerit.
29.-31.oktoober Toimusid XVII Kr. Palusalu mälestusvõistlusaed 12 riigi sportlase osavõtul.
30.oktoober Võrus korraldati võimlemisõhtu ”Võimeldes kauniks ja terveks”. Osales 230 võimlejat üle vabariigi.
28.november Toimus võimlemistreenerite ja õpetajate sügisseminar.
25.detsember Matkamajas toimus jõulukontsert ja juhatuse vastuvõtt. Esinesid Operetta Scretta lauljad ja Eesti Tantsuagentuuri tantsijad.
 
2005
5. jaanuar Koos EOK väljaantava FAIR PLAY auhinna laureaadiks valiti TÕNU LUME.
5.-7.jaanuar Toimus mälestusturniir ”Meenutades Paul Kerest.” Osales malelegend ANATOLI KARPOV.
19.veebruar Asutati Kalevi Vibuklubi.
20. jaanuar Nokias korraldati TUL - KALEV sõpruskohtumine maadluses.
12.märts Kr.Palusalu nim. Spordikooli korraldusel toimusid Kr.Palusalu mälestusvõistlused noortele.
14.märts Asutati Kalevi Sulgpalliklubi.
18.-20.märts Kohtla-Järve Spordiselts Kalev korraldas 55.aastapäevale pühendatud spordipäevad.
19.-20.märts Korraldati II ”Spring Breeze” 7 riigi 400 sportlase osavõtul.
19.-20.märts Toimusid Kalevi lahtised meistrivõistlused rühmvõimlemises 43 rühma osavõtul.
24.-25.märts Koostööpartneri Taani DGI võimlemisrühmade vastuvõtt Tallinnas.
29.-31.märts Kalevlased osalesid Tamperes rahvusvahelistel koolituspäevadel (Liikumisharrastus looduses).
17.aprill Toimusid Kalevi Päevad - Pärnu 2005.
19.aprill Toimus Kalevi rahvusvaheline noorteturniir judos noortele. Osales 200 sportlast 4 riigist.
23. aprill - 1.oktooberKalevi käimissarja ”Käime koos” 24 üritusel osales 7563 liikumisharrastajat.
25.-27.aprill Toimus töötajate väljasõiduseminar Stockholmi. Seminari juhatas prof. Mait Arvisto. Tutvuti IDLA võimlemiskeskusega.
12.mai Eesti Spordimuuseumis avati näitus ”Kalevi plakat.” 29 plakatiga esines näitusel Kalevi disainer Tiina Randoja.
19.mai Ilmus ajalooraamatute sarja ”Kalev.Läbi sajandi” IV osa VÕIMLEMINE. Eesti võimlemislugu Kalevis. Tagasivaade võimlemisharrastuse tekkele Eestis.
19.mai Anti ekspluatatsiooni Kalevi Keskstaadioni jalgpalli valgustatud kunstmuruväljak ja 16 petangiväljakut.
14.juuni Sõlmiti osaühinguga ”Kalevi Hotellid” mitterahalise sissemaksena kinnistu Staadioni 8 üleandmise leping, osa omandamise leping ja asja õigusleping.
1.juuni Võimlemispidu Pirital. Osales 1500 võimlejat.
16.-23.juuni Kalevi maleesindus osales CSIT-i võistkondlikel malemeistrivõistlustel Portugalis.
21.juuni Toimus volikogu koosolek .30 liikmest oli kohal 17.
28.-30.juuli Plzenis, Tšehhimaal, osales IX tervisespordi olümpiaadil 302 käijat.
8.august Kvoorumi puudusel jäi ära R.Sooniku poolt kokkukutsutud üldkogu.
12.-14. august Toimusid Kalevi võimlemispäevad 600 võimleja osavõtul Pärnus.
12.-14. august Toimusid Kalevi Päevad - Pärnu 2005.
12.-14. august Jõulumäel, rahvasportlaste suvelaagris osales 618 tervisesportlast.
8. september Kvoorumi puudusel jäi ära erakorraline üldkogu. Kokkukutsuja S.Soonik ei ilmunud kohale.
10.september Alustati ajaloosarja ”Kalev.Läbi sajandi” V osa LIIDRID koostamisega.
15.september Pärnu Linnavalitsus andis nõusoleku hoonestusõiguse seadmiseks Ranna pst. 2 asuvale Kalevi staadionile.
16. september Korraldati seminar ”Naised spordiorganisatsioonis.” Osa võtsid Turun Weikot ja Kalevi naistöötajad.
23. september Tutvuti Tartu võimlemisklubiga ”Rütmika.”
15. november Volikogu koosolek arvab seltsi liikmeskonnast välja korvpalliklubi Kalev, poksiklubi Kuldkinnas, ja Järvamaa Amburite klubi.
Juhatuse ettepanekul otsustatakse kokku kutsuda erakorraline üldkogu koosolek.
20.detsember Toimub erakorraline üldkogu koosolek. 68-st delegaadist kohal 54. Tehakse muudatuse põhikirjas. Pärast 20.detsembrit 2005.a. füüsilisi liikmeid enam vastu ei võeta. Juhatusele anti volitused seltsi kinnisvara arendamiseks.
20.detsember Jõulupidu ja juhatuse vastuvõtt Õpetajate Majas. Esinesid kammerkoor Flora ja ansamblid.
 
 
2006
5.jaanuar I koolide karikavõistlused males Kalevi karikale. Osales 23 kooli 8 maakonnast. Võitis Tallinna Reaalkool
6.jaanuar Koos EOK ja AS-ga Cell NetWork valiti Ausa Mängu laureaadiks Johannes Nittim.
6.-8. jaanuar Rahvusvaheline malevõistlus "Meenutades Paul Kerest". P.Kerese 90.sünniaastapäeva tähistati rahvusvahelise kollokviumiga. Osales 51 suurmeistrit 18 riigist.
1.veebruar Avati renoveeritud kalevi Veekeskus ja hotell.
3.märts Kalevi juhatuse väljasõiduistung Tartusse ja Otepääle. Kohtuti olümpiavõitja Kristiina Šmiguniga.
11. märts Poiste võimlemispäev Paide. Osales 120 poissi ja noormeest.
23.-26.märts Toimusid rühmvõimlemise MK etapp, juunioride MM ja III kalevi Cup Spring Breeze. Kalev võõrustas 500 võimlejat 12 riigist.
11. aprill Koos EOK ja Ida-Virumaa Maavalitsusega allkirjastati ühiste kavatsuste protokoll spordi arenguks Ida-Virumaal. Kohal oli vabariigi president Arnold Rüütel.
21.aprill Ajaloopäev "Joann Lõssov ja Jaroslav Dudkin kalevi korvpallis".
29.aprill Alustati koos AS-ga Kalev käimissarja "Käime koos!".
21.mai 88.eluaastal lahkus legendaarne kalevlane Johannes Nittim.
23.mai Kalevi Keskstaadionil avati spordikuulsuste allee. Istutati 104 pärna olümpiavõitjatele, maailmameistritele, legendaarsetele sportlastele ja treeneritele ning tantsupidude üldjuhtidele.
24 mai Kalevi 105.aastapäeva tähistamine ja seltsi parimate autasutamine Kadrioru lossis.
Avati Kalevi asutamist tähistav bareljeef St.Petersburgi hotelli seinal.
1. juuni Lastekaitsepäevale pühendatud võimlemispidu Pirita Velodroomil. Osales 1100 võimlejat.
30.juuni - 2.juuli III Kalevi Mängud 5 erineva programmiga. Osavõtjaid 12166. Väliskülalised 15 riigist.
30 juuni III Kalevi Mängude avamine võimlemispeoga Kalevi Keskstaadionil. Osales 4500 võimlejat. Pealtvaatajaid 7000. Aukülalisteks Vabariigi President Arnold Rüütel, Kaitsejõudude juhataja Tarmo Kõuts, Tallinna linnapea Jüri Ratas jt.
2. juuli III Kalevi Mängud lõpetati meeliülendava galakontserdiga "Sajandi ajastu". Korraldajaks võimlemisklubi Janika.
6.august Pärnu kalevi Spordikooli sõudja Kaisa Pajusalu tuli juunioride maailmamesitriks.
17.august Tartu Kalevi Kergejõustikukooli õpilane Kaire leibak tuli juunioride maailmameistriks ning püstitas Eesti rekordi kolmikhüppes.
17.august Avati aastapäevale pühendatud fotokonkurss Seegi majas.
9.september Kalevi üldkogu koosolek. Valiti esimees, juhatus ja revisjonikomisjon ning kinnitati seltsi põhisuunad aastateks 2007-2010.
Esimeheks valiti tagasi Peeter Kreitsberg. Juhatusse valiti : Inga Glaase, Kalle Klandorf, Ahti Kõo, Peeter Maspanov, Valdek Murd, Lembit Nöps, Rein-Vello Ojavere, Jüri Ott. Mati Palm, Anto Raukas, Mati Tolmoff, Tõnu Tõniste.
28.september Juhatus kinnitab peasekretäriks Rein-Vello Ojavere.
27.- 29.oktoober Võimlemispäevad Kuressaares. Osales 300 võimlejat.
18.detsember Kalevi parimateks sportlasteks valiti Kristina Šmigun ja Martin Padar, parimateks noorsportlasteks Kaisa Pajusalu ja Kaire Leibak.
20.detsember Kalevi jõulupidu Mustpeade Majas. Esinesid trpmpetiansambel ja Mati Palm.
 
 
2007
4.jaanuar II Eesti koolide karikavõistlused males.
3.märts Kalevi lahtised MV rühmvõimlemises. Osales 75 rühma 450 võistlejaga.
4.märts IV Kalev Cup "Spring Breeze" / IFAGG Chalenge Cup I. Osales 12 riiki, 400 võimlejat.
7.-9.märts Kalevi XIII firmaspordi talimängud Otepääl.
17.märts Poiste võimlemispäev. Osales 12 rühma, 150 poissi.
21.aprill "Kauni rügiga ellu" festival - võimlemisrühmadele, kes ei võta osa tippvõistlustest. Osales 33 rühma, 420 võimlejat.
03.mai Kalevi Ajaloopäev - 15 aastat Kalevi Veteranide Ühendust.
01. juuni Tallinna võimlemispidu Pirita velodroomil. Kokku 1265 võimlejat, nendest 400 lasteaialast. Üritust juhtis Hannes Võrno.
1.-3.juuni Rahvusvaheline sulgpalliturniir Kalev International 2007.
15.juuni Kalevi üldkogu koosolek. Kinnitati seltsi 2006.a. konsolideeritud majandusaasta aruanne, tehti parandusi põhikirjas.
12.-15.juuli Kalev viis Otepääl läbi 10. IVV olümpiaadi (rahvusvaheline tervisespordi olümpiaad). Osales 3359 inimest 36 riigist.
15.-17.august Kalevi XII Firmaspordi suvemängud Pärnus.
17.-19.august Kalevi võimlemisfestival Kuressaares. Osales 350 last.
22.september Koos EOK ja Laidonri Seltsiga viiakse läbi Kindral Johan Laidoneri VIII olümpiateatejooks Viimsis.
2.-4.november XX K.Palusalu mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses.
28.oktoober Suur võimlemispäev Rakveres - 300 võimlejat. Tähistatakse Rakvere Kalevi 90.aastapäeva.
7. detsember Asutatakse Petankiklubi Kalev - eesmärgiks on petangi populariseerimine nii sportlikust kui vabaaja veetmise aspektist.
20.detsember Spordiaasta pidulik lõpetamine, Kalevi parimate autasustamine ja kontsert. Parimateks sportlasteks tunnistati Kaire Leibak ja Gerd Kanter, edukaimaks noorsportlaseks Denis Karpak, parimateks võistkondadeks VK Janika eliitrühm ja Pärnu Kalevi sõudemeeskond.

2008
3.-6.jaanuar Rahvusvaheline kiirmaleturniir "Meenutades Paul Kerest" ja III Eesti koolide karikavõistlused males.
20.veebruar Eesti Vabariigi 90.aastapäeva tähistamine langenud kalevlaste mälestusmärgi juures Rahumäe kalmistul.
8.märts "Meeste turnipidu" Tallinnas, Kalevi Spordihallis.
27.aprill Rahvusvahelised rühmvõimlemisvõistlused (sh. MK etapp) ja võimlemisfestival "Kauni rühiga ellu".
24.aprill Kalevi ajaloopäev :" Auto- ja motorrattasport Kalevis".
1.juuni Kalevi XI Tallinna võimlemispidu.
15.juuni Üldkogu koosolek. Kinnitati seltsi 2007.a. konsolideeritud majandusaasta aruanne, nimetati uued seltsi auliikmed. Seltsi liikmeskonnast arvati välja TVMK Jalgpalliklubi.
29.juuni - 6.juuli Üle100 kalevlase võttis osa CSIT maailmamängudest Riminis, Itaalias. Võideti 4 kuld-, 2 hõbe- ja 5 pronksmedalit.
8.-10.august Võimlejate suvepäevad Pärnus.
15.-17.august Firmaspordi suvepäevad Pärnus.
16.september Spordiajaloo konverents "40 aastat Kalevi võrkpallurite suurvõidust".
20.september VI kindtal J.Laidoneri olümpiateatejooks Viimsis.
24.-26.oktoober K.Palusalu XXI mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses. Tähistati K.Palusalu 100.sünniaastapäeva.
21.november Üldkogu koosolek. Kinnitati seltsi ja Kalevi Jahtklubi vaheline pikaajaline üürileping.
19.detsember Spordiaasta pidulik lõpetamine ja kontsert Kalevi spordibaasis. Autasustati seltsi parimaid. Parimaks sportlasteks valiti Kaire Leibak ja olümpiavõitja Gerd Kanter, parimaks noorsportlaseks Daniel Novikov.
Cha - Tea for allKultuurkapitalKatrekKalev SPA
VärskaHasartmängumaksu nõukoguIluum
PostimeesPremiaROISpordi ja NoorsooametTallegg
Sitemap
© Eesti Spordiselts Kalev
Aadress: Pärnu mnt. 41, 10119 Tallinn | Telefon: +372 615 4280 | Faks: +372 615 4278 | E-mail: info [ät] eestikalev.ee