Uudised   |   Kalender   |   Tulemused   |   Galerii   |   Kontakt
Paul Kerese mälestusturniirid

Käime koos!

Kristjan Palusalu mälestusvõistlused maadluses

Suvejooks

Kalev Open 2009

Eesti meeste turnipidu 2010

Kalevi MV rühmvõimlemises


Petangiklubi Kalev

JK Tallinna Kalev

SHK Tallinna Kalev

VK Tallinna Kalev


SPORDIKOOLID

Kalevi Purjespordikool

Kalevi Jalgrattakool

Tartu Kalevi KJK

Tartu Kalevi SK

Pärnu Kalevi SK

Spordibaasid

CSIT

Välissuhted

ISCA

CSIT

CESS

Kalender 2009


Tegevussuunad

Kalevi parimad

Kalevi liikmed

Ausa mängu auhind

Ajalugu

Kalevi Auliikmed


Liikumisharrastus

Võimlemine / Gymnastics

Firmasport / Company Sport

Kalevi kammerkoor Flora

Seeniorid


Kalevi juhtimine

Kalevi töötajad

Pakume tööd

Kalevi põhikiri

Sponsorid

Infolehed

Ajaleht Kalevlane



Eesti Spordiseltsi Kalev
perspektiivsed tegevussuunad
aastateks 2007 – 2010
 
 
Eesti Spordiseltsi Kalev neljas korraline üldkogu (9. sept 2006) on arvamusel, et seltsi möödunud 4 aasta tegevus on suures osas järginud 16.märtsil 2002.a. heakskiidetud tegevussuundasid ning valdavas osas täidetud.
 
Möödunud tegevusperiood kujunes Eesti Spordiseltsi Kalev jaoks meeldivalt erakordseks. Selts jõudis uuele tasemele liikumisharrastuse edendamisel. Laienesid erinevad Kalevi liikumisharrastust edendavad projektid, sh. erinevate seltsi käimisklubidega ja AS Kalev elluviidud liikumissari ”Käime koos”. Arvestades tegevuse aktiivsust, andis rahvusvaheline spordiorganisatsioon IVV Kalevi korraldada X ülemaailmse tervisespordi olümpiaadi, milline toob 2007.a. Otepääle ca 35 riigi tervisesportlased. Kalev on ühenduse ”Sport kõigile” ja kepikõnniliidu kaasasutaja.
 
Tippspordialasele tegevusele on pööratud oluliselt suuremat tähelepanu. Loodud on meistrisarjades erinevad või sinna liikuvad sportmängude võistkonnad jalgpallis, korvpallis, võrkpallis, saalihokis.
 
Noortespordi paremik on koondunud ühendusse KALEV TIIM, keda toetatakse ka materiaalselt.
 
Edukaks on olnud rühmvõimlemise alase tegevuse üldjuhtimine vabariigis ning paljude suurvormide ja tippvõistluste korraldamine koostöös klubidega Katrek, Piurett, Janika. Kõigi aegade parim ja osavõturohkem (4500 osavõtjat, 7000 pealtvaatajat) oli III Kalevi mängude võimlemispidu Kalevi Keskstaadionil, terviklik ja kõrgetasemeline gaalakontsert Estonia teatrisaalis. Muljetavaldav on võimlejate rahvusvahelised sidemed ja aktiivne osavõtt paljude riikide võimlemiselust.
 
Vaatamata firmaspordi projektijuhtide vahetusele on ettevõtete ja firmadega tehtav sporditöö oluliselt aktiviseerunud. Firmasportlastele pakutav võistluskalender on oluliselt mitmekesistunud (2002.a. 13, 2006.a. 28 üritust). Rahuldav on koostöö Eesti Firmaspordiliiduga ja rahvusvahelise firmaspordi organisatsiooniga EFCS.
 
Jätkuvalt on Kalevi prioriteetseimaks tegevuseks laste ja noorte sporditegevuse arendamine. Vaatamata jätkuvalt mõningatele spordikoolide vastastele seisukohtadele, on treeningualane tegevus enamikes Kalevi spordikoolides hea, kindlustades Kalevi spordikoolide elujõulisuse ja edukuse noortespordi edendamisel vabariigis. Loodud on uued põhiliselt noori hõlmavad spordiklubid jalgpallis, sulgpallis, võrkpallis, saalihokis ja vibuspordis. Spordikooli avamist kavandab Kohtla-Järve Kalev.
 
Kiitva hinnangu on saanud seltsi tegevus tippvõistluste korraldamisel ning maailma tippsportlaste maaletoomisel (male, maadlus, sulgpall, ujumine).
 
2002.aastal vastuvõetud tegevussuundadest üheks olulisemaks kujunes Kalevile kuuluvate spordirajatiste arengutemaatika. Majanduslikku iseseisvust ja treeningualaste võimeluste kaasajastamist käsitleva arenguplaani kohaselt tuleb lõpetada põhiliste spordibaaside renoveerimine 2009.aastaks. Selleks on alustatud mitmeid detailplaneeringuid ja ehituslikke projekte, kaasatud investoreid ning jõutud olulistele kokkulepetele Tallinna ja Pärnu omavalitsustega.. Viimase 3 aasta jooksul on investeeritud Madsa spordibaasi ligemale 3 miljonit krooni, Kalevi Keskstaadioni harjutusväljakusse ligi 4 miljonit, Kalevi Tennisekeskusse 1,2 miljonit ning viimaste aastakümnete suurimasse – Kalevi Veekeskuse ehitusse - 70 miljonit. Omafinantseerimine on hea olnud Kalevi Jahtklubi ja Kalevi Tenniseklubi ehitustegevuses. Seltsi keskus jätkab koostöös baaside juhatajatega aktiivselt Euroopa Liidu ja Norra fondide, kohalike omavalitsuste ja riigi investeeringute ja toetuste kaasamist. Ka anti aruandeperioodil mitmed spordibaasid kohalike seltside hallata.
 
Kuigi peamiselt vabatahtlikkusel põhinevatel piirkondlikel seltsidel ei ole olnud materiaalseid võimalusi oma internetilehekülje avamiseks, avas Eesti Spordiselts Kalev 2002.aastal tolleaegseid tingimusi arvestades Eesti spordiorganisatsioonidest ühe kaasaegseima kodulehekülje, mis sisaldas ka liikmesorganisatsioonide andmeid. 2006.aasta kevadel alustati aga täiesti uute tehniliste lahendustega kodulehekülje loomist. Samuti liikus selts kaasa internetiajastuga, mille tulemusel registreeriti Kalevi nimele internetidomeen @eestikalev.ee ja seltsi spetsialistid on aidanud selle domeeniga e-aadresse luua kõikidel huvitatutel. Projektiga on liitunud nii Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve kui Tallinna Kalev, samuti mitmed spordikoolid. Alustati elektroonilist seltsi liikmete andmebaasi loomist.
 
Aruandeperioodil jätkas selts aktiivselt oma ajaloo jäädvustamist. Üllitati III ja IV Kalevi ajalooraamat, millised andsid ülevaate seltsi legendaarsete treenerite tegevusest ning võimlemise ajaloolisest rollist. Ilmus 8 ajakirja ”Kalevlane”. Spordiajaloo süvakäsitlus ning austus seltsi tippsündmuste ja seltsi ajalugu loonud inimeste vastu andsid impulsi spordikuulsuste allee rajamiseks, bareljeefi püstitamiseks seltsi asutamise 105.aastapäevaks, mitmete näituste ja mitmekesise kultuuriprogrammi tegemiseks.
 
Loodi segakoor Flora, ettevalmistustööd käivad puhkpilliorkestri loomiseks.
 
Eesti Spordiseltsi Kalev üldkogu, analüüsinud senist tegevust, on seisukohal, et seltsi tegevus ja edasine areng aastateks 2006-2010 peab järgima seniseid põhilisi arengusuundi mõningaste täiendustega. Küll vajavad need senisest rohkem avatust ja tulemuslikku koostööd erinevate riiklike, omavalitsuse ning majanduslike struktuuridega. On vaja jätkata ajaloolist arengut Eesti kultuuriloos, säilitades tema omanäolisuse, milline oleks kindlalt integreerunud tänapäeva Eesti spordimudelisse.
 
  
TEGEVUSSUUNAD
1. NOORTESPORT
Jätkata noorte sporditegevuse eelisarendamist tema erinevates vormides ja erinevatel spordialadel kooskõlastatult kohalike omavalitsustega. Erilist tähelepanu pöörata sportmängude, ujumise ja kergejõustiku osatähtsusele, viia harrastajate arv 2010 aastaks 5000 nooreni. Kaasata aktiivselt ühendus ”KALEV TIIM” abistama andekate noorte jõudmist tippsporti.
2.  FIRMASPORT
Firmaspordi kui töökohajärgsele organisatsioonile ja ressurssidele ning tema sihtrühmale toetuva liikumisharrastuse mitmekesise tegevusvormi aktiivsem ja prioriteetsem arendamine. Kõrvuti firmaspordialase praktilise tegevuskalendri mitmekesistamisega suurendada konkreetset väljundit firmadesse erinevate teenusliikide pakkumisel, erialaste metoodiliste materjalide kirjastamisel ning heatasemelise koolituse korraldamisel.
 
3. LIIKUMISHARRASTUS
Liikumisharrastuse väga mitmekesiste vormide juures soosida käimist (kepikõnd) kui kõige kättesaadavamat ja loomulikumat tervisespordialast liikumisvormi. Korraldada väga heal tasemel X ülemaailmne tervisespordi olümpiaad. Jätkata käimissarjaga ”Käime koos”.
4. SPORDIKALENDER
Jätkata rahvusvahelises ja Eesti võistluskalendrites olevate ja seltsi ajalugu ning traditsioone järgivate, üldsusele huvipakkuvate ning spordielu edendavate kõrgetasemeliste rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamist. Teadvustada, et IV Kalevi Mängud kuuluvad 2011.aastal Tallinna, kui Euroopa kultuuripealinna, spordiürituste programmi.
5. SPORDIBAASIDE KAASAJASTAMINE
Lõpetada seltsile kuuluvate spordirajatiste kaasajastamine ja uute ehitamine põhilises osas 2009.aastaks. Kaasata jätkuvalt spordibaaside haldamisele ja arendamisele erinevaid riiklikke, omavalitsuste ja majandusfirmade võimalusi.
6. PIIRKONDLIKE SELTSIDE ARENG
Koostöös seltsidega käsitleda praktilisemalt tegevussuundade elluviimist. Saavutada, et 2007.a. septembrist alates oleks igas seltsis põhikohaga tegevusjuht, kellede töötasu, arvestades kohalikku palgaskaalat, eraldatakse Eesti Spordiseltsi Kalev poolt.
Täpsustada ja vajadusel muuta Eesti Spordiseltsi Kalev ja Tallinna Spordiseltsi Kalev tööülesannete jaotus, et maksimaalselt ära kasutada mõlema organisatsiooni tugevamad võimalused.
7. RAHVUSVAHELINE TEGEVUS
Jätkata koostööd Kalevi kultuurilisi ja sportlikke eemärke toetavate rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega ISCA (Rahvusvaheline Spordi ja Kultuuri Assotsiatsioon, EFCS – Euroopa Firmaspordi Föderatsioon, CSIT – Rahvusvaheline Töölisspordi Konfoderatsioon, Soome Töölisspordiliit TUL, DGI – Taani Võimlemisliit, Rootsi IDLA Keskus, IVV jt.)
8. AJALOO VÄÄRTUSTAMINE
Jätkata kultuuriliste ja patriootlike suundade jätkuvat väärtustamist, Kalevi ajaloo ja sellega seotud isikute elulugude ja tegevuse kirjastamist.