Eesti Spordiselts Kalev

Kalevi Keskstaadion

Staadioni 3

10132 Tallinn

 

AJALOOLINE KUJUNEMINE

Esimesed arhiiviandmed staadionist on aastast 1948 (arhiivis SÜ Kalev Komsomoli nim. Staadioni paigutuskava EAM.22.1.69 1948–1949).

Kalevi staadion 1941

Kalevi Keskstaadion, mis rajati arhitekt Eerika Nõva projekti järgi, avati 12. juulil 1955. aastal. Selle ehitamisel lõi kaasa palju vabatahtlikke kalevlasi. Staadion oli esimene uus, mastaapne ja avalik spordikompleks, mis rajati II maailmasõja järgses Tallinnas ning mille katel mõjub ruumiliselt terviklikult ja on siiani üks Eesti esindusstaadionitest, olles oma kõrgete nõlvade tõttu ideaalne paik tantsupidude korraldamiseks ja jälgimiseks.

Kalevi staadion 1955

1989. aastani kandis rajatis nime Komsomoli staadion. Kalevlaste endi keskel ja kalevlaste käte toel on staadionist saanud aegade jooksul sümbol, mis on platvormiks olnud paljudele üleriigilistele ning rahvusvahelistele võistlustele ja kultuuriüritustele (Tantsupidu, Eestimaa Võimlemispidu jne).

31.mail 2004.aastal seati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega MTÜ-le Eesti Spordiselts Kalev hoonestusõigus Kalevi Keskstaadionile 99 aastaks. Samal aastal valmis staadioni harjutusväljaku drenaaž. 2005.aasta 19.mail anti ekspluatatsiooni valgustatud kunstmuruväljak jalgpalli tarbeks. 23. mail 2006. aastal avati spordikuulsuste allee, kuhu istutati 106 noort läänepärna olümpia-võitjatele, maailmameistritele, legendaarsetele sportlastele ja treeneritele ning tantsupidude üldjuhtidele. Enamik noori pärnasid istutati kohtadesse, kus varem kasvasid paplid. Osa neist on varustatud nimesiltidega.

OLEMASOLEV OLUKORD

Tänane 7,4 hektaril laiuv ning Tallinna kesklinnas paiknev Kalevi Keskstaadioni seisukord peale 60-t aastat rahva teenimist on mitterahuldav ja ei vasta enam kõigile ootustele, mida kirjutavad ette rahvusvahelised nõuded ja tantsupidulised, spordirahvas ning loomulikult auväärt publik. Amortiseerunud on nii väljak, tribüünid, tehnovõrkudega varustatus, kui ka kõik staadioni juurde kuuluvad abiruumid.

      

Kalevi Keskstaadion vajab rekonstrueerimist ning ümberehitamist üleriigiliste ja noorte tantsupidude edukaks läbiviimiseks, rahvusvaheliste suurvõistluste, rahvaspordiürituste ning kultuurisündmuste võõrustamise valmisoleku saavutamiseks. Selleks algatatud Eesti Rahvusstaadioni mahuline planeering ja projekt vastab kõikidele rahvusvahelistele nõuetele ning lubab meil pidada suurejoonelisi rahvatantsupidusid ja tulevikus võõrustada rahvusvahelisi meistri- ja karikavõistlusi ning annab 15000 spordi- ja kultuurihuvilisest pealtvaatajat, samas on loodud tingimused ja valmidus lühikese ajaga suurendada pealtvaatajate kohtade arvu kuni 30000-ni.

Kultuuriministeerium, Eesti Spordiselts Kalev, Tallinna linn ning tantsurahvas jõudsid läbirääkimistel tulemusele ning ministeerium on valmis toetama staadioni ehitust poolega vajaminevast summast eeldusel, et teine pool tuleb Tallinna linnalt.

2016.aasta lõpus kuulutati välja Kalevi Keskstaadioni arhitektuurikonkurss, mille tulemused selgusid 25.mail 2017 Eesti Arhitektuurimuuseumis. Konkursi võitis ideekavand pealkirjaga “Katel”. Võidutöö autoriteks on Karli Luik, Johan Tali ja Martin McLean arhitektuuribüroost Kontekst AB OÜ.

 

STAADIONI TULEVIK

ESS Kalev ning partnerid Kultuuriministeerium, Tallinna linn, Kontekst AB arhitektid ja kaasatud eksperdid pingutavad selle nimel, et 2019.aasta juulis saaks toimuda juubelihõnguline XX üldtantsupidu juba rekonstrueeritud Kalevi staadionil.