Harrastusvõimlemine

 

Mis on võimlemine?

Võimlemine on universaalne ala, mis võimaldab arendada inimese kehalisi oskusi ja võimeid komplekselt. Võimlemine on spordiala, mis arendab füüsilist jõudu, koordinatsiooni, kiirust, painduvust ja liigutuste sujuvust. Võimlemise peamine eesmärk on arendada ja säilitada inimese peamisi kehalisi oskusi – kõnd, jooks, kehahoid, lastel keha üldine liikuvus ja turnimisoskus kvaliteeti.

Võimlemine on paljudes riikides peamine noorsoo kehalise kasvatuse koostisosa. Paljusid võimlemisharjutuste sooritamisel omandatud oskusi on võimalik kasutada ka teistel spordialadel või tegevustes. Võimlemine on spordialade kuningas. Nii palju spordiala alaliike kui võimlemisel ei ole ühelgi teisel spordialal.

 

Massvõimlemine ja tants, kuidas neid teineteisest eristada…

Massvõimlemine on konkreetselt ja üheselt mõistetav

Rahvatantsupidude staadionikavad on mitte funktsionaalsed, abstraktsed ja mitmeti mõistetav

Massvõimlemine on üheselt möödetav

Rahvatantsupidude staadionikavad on mitmeti möödetavad ja hinnatavad

 

Massvõimlemine on välimuselt ühtne

Rahvatantsupidude staadionikavade riietus ei ole ühtne – paikkondlikud rahvariided

 

Massvõimlemine on globaalselt sarnane ja ühtne

Rahvatantsupidude staadionikavad on paikkondlikud, eestile omased

 

Massvõimlemise keskne mõiste on inimese keha
Rahvatantsupidude staadionikavades on liikumise kõrval olulisel kohal ka paikkondlik muusika ja paikkondlik riietus

 

Võimlemine on spordiala

Tants on kultuuriala

Võimlemine seondub mõistega – liikumisrõõmu väljendus

Tants seondub mõistetega -mitmekülgne emotsioonide väljendus, dramaatilisus

 

Mis on harrastusvõimlemine?

Sageli on harrastusvõimlemist käsitletud eraldi võimlemise alaliigina. Tegelikult iseloomustab harrastusvõimlemist kõige paremini treenimise eesmärk ja sagedus. Ehk kui võimlejad treenivad 1-2 korda nädalas, siis võib neid kutsuda harrastusvõimlejateks, olenemata millise võimlemise alaliigiga nad tegelevad. Ja kui võimlejate treenimise eesmärk on mittevõistluslik, terviseedenduslik ja rekreatiivne võib neid samuti kutsuda harrastusvõimlejateks. Seega on harrastusvõimlemise valdkond väga laia kandepinnaga.

Ülemaailmne võimlemisorganisatsioon FIG nimetab harrastusvõimlemist Gymnastic for All . FIG määratleb Gymnastic for All 4 F- filosoofiaga. Ehk, kui me tegeleme võimlemise ükskõik millise alaliigiga nii, et meie tegevuse tunnussõnadeks sobivad FUN-FRIENDS-FITNESS-FUNDAMENTALS = 4F, siis on tegemist harrastusvõimlemise valdkonnaga. Ehk harrastusvõimlemine peaks tekitama meis eelkõige heaolutunde, aitama luua sotsiaalseid sidemeid, andma hea kehalise valmiduse ja hoidma töökorras meie igapäevaseks kehaliseks toimetulekuks vajalik kehaline võimekus.

 

Üleriiklike massvõimlemise pidude häll Eestis on Spordiselts KALEV. Spordiselts KALEV korraldab iga viie aasta järel eesti harrastusvõimlemise suurima sündmuse – Eestimaa Võimlemispeo, mis on omasuguste seas Baltimaade suurim. Peole eelneb mitmeaastane ettevalmistuprogramm. Võimlemispidu pakub fantastilisi elamusi nii võimlejatele, publikule ja televaatajatele. Võimlemispidu koondab erinevas vanuses, soost ja võimetega harrastusvõimlejad. Pidu korraldatakse Võimlemine Kõigile 4 F filosoofias alusel. Kalevi staadionile koguneb enam kui 6 000 võimlejat, s.h. ka harrastusvõimlejad välismaalt. Võimlemispidu pakub elukestvat osalemist eesti eakatele, s.h. endistele spordiveteranidele.

Spordiorganisatsioon KALEV omab ainsana professionaalset ülesehitust. KALEVi koosseisu kuuluvad klubid, kes korraldavad maakondlikke ja piirkondlikke massvõimlemisüritusi. Samas ühendab KALEVi juures tegutsev KATREK (Kalevi Võimlemistreenerite Klubi) enda tiiva alla eesti massvõimlemise sädeinimesed – lasteaia liikumisõpetajad, koolide kehalise kasvatuse õpetajad, klubide treenerid, vabatahtlikud abijuhendajad jne.  KALEV on analoogne organism SA Laulu- ja Tantsupidu. Eestimaa Võimlemispeod toimuvad üle viie aasta. Selle peoni jõutakse neljaastase protsessi tulemusena. Massvõimlemiskavad toidavad ja arendavad igapäevaselt kooli võimlemistunde, kooli ringitunde, spordiklubide ÜKE treeninguid. Eestimaa Võimlemispeod toimivad protsessipõhiselt. KALEV organiseerib juhendajatele peopõhise täiendöpe, mida omakorda arvestatakse alaliitudes ja atesteerimiskomisjonides erialalise täiendõppena. Seda täiendõpet nimetatakse – Eesti Võimlemispidude Aktiivõppe Päevad .

Eestimaa Võimlemispidude toetussüsteem peaks olema võrdväärne ja analoogne rahvatantsupidude väljatöötatud toetusmeetmetele. Toetused välja arvestatud vastavalt võimlejate ja juhendajate arvule. Seal hulgas arvestatud ka kriisiabiga Eestimaa Võimlemispeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele.

 

F a k t i d e s t

Võimlemine on harrastajate arvult nr. 1 harrastusspordiala – ca 19 000 harrastajat;

Võimlemise harrastajaid on rohkem kui jalgpallureid;

Ja ligilähedaselt sama palju kui rahvatantsijaid;

Eesti suurimad võimlemisklubid- ja koolid (Piruett, Janika, Rüht, Rütmika,Gymnastica, Trefoil, KATREK) on ESS Kalevi liikmesklubid;

Eestis ainukesena massvõimlemisüritusi korraldab ESS Kalev;

Tervisevõimlemisega puutub igapäevaselt kokku iga Eesti inimene;

 

A j a l o o s t

  1. Võimlemine tuli Eestisse 1819 ja võeti lektor Karl Eduard Raupach eestvedamisel Tartu Ülikooli õppekavasse;
  2. 1863. aastal peeti ka esimene  “turnipidu” Tartu Ülikooli Toomemäe  võimlemisväljakul;
  3. Esimesed andmed organiseeritud võimlemistegevusest Eestimaal pärinevad aga 19.saj. esimeselt poolelt Tartust;
  4. 1922 asutati Eesti võimlemise õpetajate selts;
  5. 1922 lähetati Ernst Idla ESS Kalev stipendiaadina Berliini Kehalise Kasvatuse Ülikooli;
  6. 1930 moodustati Ernst Idla eestvedamisel võimlemise rühmad. Mida kutsuti võimlemise kursusteks;
  7. 1932 aastat esitles Ernst Idla ametlikult Estonias oma tänaseks juba maailmakuulsat võimlemise süsteemi;
  8. 1934 toimusid I Eesti Mängud, mille raames toimus Ernst Idla poolt juhitud massvõimlemine;
  9. 1936 kinnitati kalevlane Ernst Idla üleriigilise võimlemisjuhi kohale;
  10. 1939 toimusid II Eesti Mängud.

 

 

Eesti Spordiselts Kalev on üks suurim harrastusvõimlemisega tegelev spordiorganisatsioon vabariigis. Harrastusvõimlemine on väga oluline liikumisharrastuse valdkond, mille populaarsus vabariigis on iga aastaga kasvanud. Harrastusvõimlemine sobib igas eas ja soost inimestele. Võimlemise juures on positiivne, et see on jõukohane kõigile olenemata varasematest kogemustest.

Me väärtustame inimeste tervist, hindame kõrgelt aktiivseid eluviise ja toetame nende ettevõtmisi, mis omakorda aitab kaasa ühiskonna terviseteadlikkuse tõstmisele ning on oluline inimeste heaolu edendamisel läbi liikumisharrastuse võtme.

Meie sihtrühmad on beebid ja väikelapsed, lasteaialapsed, koolilapsed, tudengid, puuetega inimesed, tööl käivad inimesed, eakad ja pered.

 

Rahvakultuur: Kaks ühes Sport Kultuuris ja Kultuur Spordis

Kalev on jäädvustanud kultuuri ajalukku paljud oma sündmused. Ühed suuremad nendest on läbi erinevate aastakümnete korraldatud massvõimlemispeod koos sadade võimlemiskavadega. See loodud ja talletatud looming on ajalooline kultuuripärand, mis on vaja säilitada tulevastele põlvedele. Sündmused on vabariigis unikaalsed ja ainulaadsed, seda juba oma osalejate arvu poolest (erinevaid vanuseastmeid palju, tegevusse on kaasatud alates beebidest kuni eakateni välja). Võimlemispidude ajalooga seotud mälestused on väärtus, sest see kandub inimeselt inimesele ja põlvkonnalt põlvkonnale.

Võimlemine tuli Eestisse 1819. aastal ja võeti lektor Karl Eduard Raupach eestvedamisel Tartu Ülikooli õppekavasse. 1863. aastal peeti esimene “turnipidu” Tartu Ülikooli Toomemäe võimlemisväljakul. Jüri Soo oli Eesti esimeste võimlemispidude korraldaja. Esimene pidu, mis peeti 15.juunil 1876 Laiusel, loetakse Eesti rahvusliku võimlemise sünnipäevaks. 1922 asutati Eesti võimlemise õpetajate selts. 1922 lähetati Ernst Idla Eesti Spordiseltsi Kalev stipendiaadina Berliini Kehalise Kasvatuse Ülikooli. 1930 moodustati Ernst Idla eestvedamisel võimlemise rühmad, mida kutsuti võimlemise kursusteks. 1932. aastal esitles Ernst Idla ametlikult Estonias oma tänaseks juba maailmakuulsat võimlemise süsteemi. 1934.aastal toimusid I Eesti Mängud, mille raames toimus Ernst Idla poolt juhitud massvõimlemine. 1936.aastal kinnitati kalevlane Ernst Idla üleriigilise võimlemisjuhi kohale. 1939. aastal toimusid II Eesti Mängud. 30ndatel läbiviidud massvõimlemise pidudest kasvas välja Eesti tantsupidude traditsioon. Eestimaa võimlemispidude traditsiooni taaselustas peale pikka pausi 1996. aastal Eesti Spordiselts Kalev. Iga viie aasta järel toimuv Eestimaa võimlemispidu on üks suuremaid massiüritusi Eestis ning suurim omataoline Baltikumis.

 

Eesti Spordiselts Kalev korraldab igal aastal 6  rohkearvulise osavõtuga harrastajatele suunatud võimlemissündmust:
  • Meeste Turnipidu
  • Kalevi lahtised meistrivõistlused rühmvõimlemises
  • Võimlemisfestival „Kauni rühiga ellu“
  • Tallinna võimlemispidu
  • harrastusvõimlemise juhendajate ja treenerite koolitused
  • võimlemise reklaamsündmus erinevas maakonnas